Migreenist siit ja sealt küljest

Valu on keha sõnum

Me oleme harjunud suhtuma valusse kui vaenlasesse, kellest tuleb võimalikult kiiresti lahti saada. Mis puudutab peavalu, siis üldiselt soovitatakse peavalu puhul tõesti seda mitte kannatada. Nõus! Kiire abi tabletist võtab meilt aga tavaliselt ära põhjuse vaadata selle valu taha, otsida selle valu tegelikke ja sügavamaid põhjusi. Mina usun, et iga valu on sõnum, mis on tulnud meile midagi ütlema, sest me oleme nii hõivatud oma kiirest elust, et ei märka tavaliselt keha poolt saadetud kergemaid sõnumeid. Valu on suurepärane õpetaja, kui me ei võta aega, et varasematele sõnumitele reageerida.

Peavalu ütleb tavaliselt, et me liigume liiga kiiresti edasi, teeme liiga palju ja koormame ringluse üle, see näitab, et oleme kaotanud kontakti oma sisemiste vajadustega. Peavalu osutab sisemisele pingele ja vastuseisule vooluga kaasa minna.

Vahel on valu taha lihtne näha ja siis kaob valu kergelt, kui oleme leidnud põhjuse ning selle oma elus korda teinud. Teine kord on põhjus meie eest väga hästi alateadvuse labürintidesse ära peidetud või on ta küll hästi nähtav, kuid ta on midagi nii ebamugavat või rasket, millega me pole valmis tegelema. Pigem kannatame oma valu.

Minu puhul on migreen üks nendest sõnumitest, mis ilmub välja kui pean tegema oma elus kardinaalseid muudatusi, kuid olen püüdnud muid sõnumeid ignoreerida. Väikeste sammudega õigesse suunda liikudes muutuvad ka migreeni hood harvemaks ning nõrgemaks.

Kellel migreen on, see teab kui õudne see on, see ei ole lihtsalt peavalu, see on valu, mis otsekui halvab kogu su elutegevuse. Muidugi on ka vahel kergemaid hooge ning su peavalu kestab vaid paar tundi, kuid tavaliselt võtab see sul terve päeva ning vahest ka kolm päeva järjest. Migreenihoo puhul ei kannata sa liikumist, valgust, helisid ja lõhnu – need teevad valu hullemaks ning lisandub ka iiveldus (oksendamine sageli kergendab peavalu). Seega saad olla ainult vaikses ja pimedas ruumis pikali - su elu peatub.  Saan aru, et seetõttu ongi minu suuremad muudatusvajadused elus tulnud ikka migreenihoogudega – muid valusid on lihtne ignoreerida.

Millised sõnumid on migreeni taga
 
Migreeni esineb tavaliselt inimestel, kes on hästi ambitsioonikad, võitlusvalmid, enesekriitilised, kriitika suhtes tundlikud, pidevalt ärevil ja suruvad sageli oma emotsioonid alla. Nad on täiuseihaldajad ja usuvad, et peavad ennast tõestama, et neid vajataks, et nad teistele meeldiksid. Neile ei meeldi, kui teised neile ütlevad, mida teha või kuidas seda teha, või neid kamandavad. Kuid nad ei kipu ka enda südamehäält kuulama ning ujuvad sageli vastuvoolu. Peavaludes kajastuvad meie hingelised vastuolud ja konfliktid ning eelkõige vastandlikud eesmärgid. Migreen on sageli seotud täitumata jäänud emotsionaalsete ootustega või hirmuga ebaõnnestumise ees.
 
Migreeni ajal on hapnikuvarustus piiratud ja hapniku hulga vähenemine viitab elujõu vähenemisele, enda tagasihoidmisele täielikust osalusest, soovile toimuv tagasi lükata ja tõmbuda endasse.
 
Küsi endalt järgmist:

• Kas sul on suured ootused ja ootusärevus, mis tekitab sisemist stressi?
• Kas su elus on täitumata plaane ja sügavat pettumust, tunnet nagu oleksid petta saanud?
• Kas sa püüad oma tundeid maha suruda - oma viha, raevu, põlgust, sügavat kurbust, muret, häbi ja stressi nii, et mu sees tekib närvipinge kuhjumine ja äärmuslik frustratsioon?
• Kas sul on tunne nagu oleksid valmis iga hetk üle keema, oleksid justkui kogu aeg pinges?
• Kas sul on kalduvus perfektsionismile või liigsele kontrollivajadusele?
• Kas sa kardad olla spontaanne ja ennast emotsionaalselt väljendada?
• On sul hirm, et sa ei suuda teha kõike, mida sinult oodatakse või palutakse?
• Kas sa annad endale õiguse olla päris sina ise. Kas sa valid ikka alati enda vajaduste järgi või pigem ühiskonna normide ja arvamuse järgi?
• Kas sul on komme endasse tõmbuda ja püüda mitte asjadest osa võtta? On sul tunne, et oled oma kohustustega kimpus ja soovid seetõttu teistest eralduda?
• Kas sul on komme lasta ennast liiga palju teiste tegudest häirida ega märka mis tegelikult su enda sees toimub?
• Kas sa elad eemale tõukamise ja hülgamise hirmus? Kas sa tunned end vahel süüdi, kui püüad välja astuda ühiskonna normide või lähedaste arvamuse vastu?
• On sul vajadus armastuse ja hoolitsuse järele? Haigused on tihti vaikne karje tähelepanu saavutamiseks.
• Kas sa surud maha oma seksuaalseid tundeid? (seksuaalsus on seotud ka sinu loomingulisusega üldiselt)
• Kui sul tekivad migreenihood seoses menstruatsiooniga, siis küsi endalt, kas pole äkki lõksus oma töökoorma all, kuigi sooviksid olla sellel ajal hoopis rahulikult ja vaikselt? Kas oled suurema osa oma päevast pigem meesenergias?

 
Iga peavalu on üleskutse pinge kõrvaldada ehk meil on vaja muuta kas pinget tekitavat olukorda või meie suhtumist sellesse. Meil on vaja õppida võtma asju ja inimesi sellistena, nagu nad on ning tegema seda, mis vaja, sest üksnes nii saame me elada pingevabalt ja ilma peavaludeta.
 
Mõtle korra ka sellele, et kui su elus kujuneksid ideaalsed tingimused, kes sa siis tegelikult tahaksid OLLA?

Mis kutsub migreeni esile
 
Usutakse, et üks meie mõjukamatest kehakemikaalidest, serotoniin, mängib olulist rolli migreeni, kobarpeavalu ja pingepeavalu puhul. Inimestel, kellel esineb migreeni on defekt kindlal serotoniini retseptoril, mis mõjutab veresoonte kokkutõmbumist. Selle defekti tõttu pääseb ajju rohkem verd, tekitades survet ümbritsevale kudedele ja põhjustades seeläbi valu ja tundlikkust.

Madalat serotoniini taset seostatakse samuti kõrgendatud valutundlikkusega ja krooniliste valu kannatajate puhul on märgatud nõrgenenud serotoniini funktsionaalsust. Serotoniin mõjutab meie valu teadlikkust, kontrollides valu sõnumit edastava kemikaali aine P vabastamist. Migreeni all kannatavate inimeste puhul on valukemikaale vabastav serotoniini retseptor vigane.
 
Muuseas migreeni all kannatavatest inimestest on 70% naised. Paljudel naistel põhjustab migreeni östrogeeni langus enne menstruatsiooni algust. Rasedusvastased hormoontabletid võivad migreeni kordi hullemaks teha, seda tean ka oma kogemusest. Migreenid kaovad sageli teisel või kolmandal raseduse trimestril, kui östrogeeni tase on väga kõrge ja tulevad tagasi peale lapse sündi, kui östrogeeni tase taas kukub. Teadlased on küll leidnud serotoniini ja östrogeeni seose, kuid ei ole seda siiani suutnud täpselt kirjeldada.
 
Migreeni teket mõjutavad mitmed erinevad toiduained või nende kombinatsioon. Toiduainetest on olulisemad migreenitekitajad türamiini sisaldavad toiduained (vein, õlu, juustud, suitsetatud liha või kala, marineeritud tooted, jogurt või hapukoor, pärm), nitraate sisaldavad toidud (töödeldud liha nagu hamburgerid ja vorstid) ja toidud, mis sisaldavad naatrium glutamaati (purgisupid, maitsestatud pähklid), suhkruasendajad, suures koguses tsitrusvilju, šokolaad, kofeiin, nisujahu jne. Kõige halvem uudis on see, et sageli on migreenile eelnevad isud seotud just nende toiduainetega, mis meil migreeni esile kutsuvad. Samas võib migreeni esile kutsuda ka söömata olek.
 
Migreeni kutsub esile väsimus ja stress. Nendele inimestele ei sobi harv tugev füüsiline koormus või treeningute pikad vahed – see kutsub tavaliselt esile migreenihoo.
 
Keskkonnamõjudest võivad kõige sagedamini migreeni esile kutsuda ilmastikuga seonduvad faktorid. Sagedasemad põhjused on järsud ilmamuutused (eriti madalrõhkkonna teke), kuumus, niiskus ning paljud inimesed ei talu üldse tuult (eriti tuleb kaitsta pead ja kaelavöödet).

Samuti võivad mõjutada kõrgused, tugevad lõhnad, 3D prillid, säravad ja välkuvad tuled. Sain kogemuse Tartu Ahhaa Keskuses, kus on ühel toal isegi hoiatav silt, et see ei sobi epileptikutele. Seal olid tõesti tugevad välkuvad tuled ja muud sellised eriefektid, mis tekitasid mul ruumist väljudes ka migreeni aura.
Migreeni all kannatavatel inimestel esineb sagedamini ka nö merehaigust, mis omakorda võib migreeni esile kutsuda.
 
Migreen võib alguse saada tavalisest pinge-peavalust, kui me ei võta kiirelt midagi ette, et seda pinget oma õla- ja kaelapiirkonnas vähendada (parim vahend on regulaarne kogu keha massaaž). Muuseas migreeni esile kutsumiseks ei olegi vaja pikaajalist pinget, mis su õlapiirkonnale mõjuks. Tegelikult piisab mõnest hetkest lihaspingest, et valureaktsiooni esile kutsuda. See hetkeline lihaspinge vähendab pea verevarustust ning tekitab omakorda mitmeid muudatusi organismis, mis omakorda tekitavadki peavalu. See tagajärg võib ilmneda juba paari tunni pärast, kuid vahel alles järgmisel päeval. Viimasel juhul on sul raske seost märgata ning võib tunduda, et migreenihoog algas ilma igasuguse põhjuseta. Mina olen avastanud enda jaoks näiteks kaks kindlat kohta, kus tõmban ennast kasvõi ainult mõneks minutiks pingesse ning hiljem järgneb migreenihoog. Esimene nendest on lendamine, kardan õhkutõusmist ning maandumist ja tõmban oma õlad alateadlikult pingesse. Hiljuti avastasin sama reaktsiooni hambaarsti toolis. Nüüd olen targem ja püüan ennast teadlikult jälgida ning oma keha lõõgastada (hea on see, et see teadlik keha lõdvestamine aitab omakorda hirmu vähendada). Selline lihaspinge või tekkida ka ehmatamisest.
 
Kindlasti tasub lasta arstil vaadata füüsilisi sümptomeid, sest vahel võib tegu tegemist olla hoopis sekundaarse peavaluga ehk su migreenihooge võib põhjustada mõni tõsine haigus või selgroo defekt.
 
Migreeni esilekutsujad on väga individuaalsed. Kui sul on migreenid, siis tuleb ennast pikema perioodi jooksul põhjalikult jälgida ning enda kogemusest võin soovitada peavalu-päevikut. Muidugi on see tüütu, kuid usu mind, see investeering aega tasub ennast ära. Pane kirja, mida sa sõid, millised olid olulisemad sündmused, millised olid su tugevamad emotsioonid ja tunded, milline oli su stressitase ja milline oli ilm ning kas said piisavalt päevavalgust.  
Kui plaanid oma migreenidega arsti juurde minna, siis võta kindlasti oma päevik kaasa, sest nii on ka arstil kergem sind aidata.

Migreeni aura
Osadel inimestel eelneb alati või vahel migreenihoole aura, väidetavalt kuskil 15% neist, kellel esineb migreene.
Mis see on? Minu puhul on näiteks kõige sagedasem variant see, et mu silma nurgas (tavaliselt paremas) hakkab äkki nagu midagi võbelema, tekib selline vibreeriv säbru või sik-sak, mis läheb suuremaks. Vahel tekib see ka teise silma ning võtab mõneks ajaks normaalse nägemise ära. See võib kesta ainult 5 minutit, kuid vahel isegi pool tundi. Sellega kaasneb spetsiifiline tunne kehas, kuid seda on väga raske sõnadesse panna. See on tunne nagu oleks keegi sulle koti pähe tõmmanud ja vahel oleks nagu üks osa su kehast kuidagi tuim.

Kuna serotoniin mõjutab ka meie tujusid, siis võib enne migreeni tekkida halb tuju, kuid see võib migreenile eelneda juba eelmisel päeval. Siit võid enda jaoks teha ka järelduse, kui mul on halb tuju, siis see tähendab, et mu serotoniin on madalseisus, mis omakorda võib tekitada peavalu. Muuseas migreeni all kannatajatel esineb 3 korda sagedamini depressiooni. Vaata, mis aitab sellisel juhul serotoniini taset tõsta.

Juhul, kui su migreenidele eelneb aura, siis oled tegelikult eelisseisus, sest sul on võimalik kiiremini reageerida ja sageli oma peavalu üldse vältida.


Kiire reageerimise puhul võib kasu olla mitmetest vahenditest:

Esimesed kolm meetodit võivad olla tõhusad ja kiired leevendused, kuid kindlasti mitte pikaajaliselt kõige paremad.

• Võta kohe tass värsket ning kanget kohvi – seda tuleb katsetada, sest samas on kohv sageli hoopis meie peavalu põhjustajaks. Enda puhul olen avastanud, et kui ma kohe aura tekkimise alguses kohvi joon, siis sellest on sageli abi (mitte alati).
• Klaas Coca-Colat on samuti abiks, vahel isegi parem, kui kohv, sest gaasid viivad toimeained kiiremini verre. Kuid nagu kohvigi võib ta samas olla hoopis migreenide põhjustaja, seega katseta.
• Pits konjakit – mul ei ole soovi kedagi alkoholismile õhutada, kuid väheses koguses alkoholi tõstab korraks meie serotoniini taset ning seetõttu aitab samuti kohe aura tekkimise alguses. Konjakit kasutades tuleks lisaks veel näiteks ennast liigutada või leida mõni monotoonset tüüpi liigutus, mis aitab meie kehal serotoniini tase selleks hetkeks ülesse saada, kui alkoholi mõju lahtub (vaata, kuidas serotoniini taset tõsta).

Olen enda jaoks avastanud tervisliku ja samas tõhusa meetodi - eeterlikud õli. See segu aitab mind, kui õigel ajal jaole saan.

• Eeterlik migreenisegu - 2 tilka piparmündi õli, 2 tilka lavendli õli, 2 tilka copaiba õli, 2 tilka frankincense õli, 2 tilka wintergreen õli ja ca 10ml baasõli (mina kasutan fractionated coconut õli). Panen õli oimukohtadele, nö kolmandale silmale, nina alla ja kaelalülidele

Järgmised kolm lahendust on võibolla natuke aeganõudvamad ja kohati keerulisemad, kuid kindlasti tervislikumad ja pikas perspektiivis paremad.

• Akupunktuur - olen enda jaoks avastanud kolm olulist punkti, mille vajutamine ning kerge masseerimine aitavad:
• Otsi oma pöidla ja nimetissõrme vahel ülesse punkt, mis on valus ning vajuta seda mõlemalt poolt teise käe pöidla ja nimetissõrmega, masseeri ringjate liigutustega. Vahel on valu ühes käes, vahel mõlemas.
• Hea punkt asetseb nina ja suu keskel lohus, kuid seda punkti tuleb kohe tõeliselt tugevalt vajutada. Mina kasutan selleks oma pöidla nukki. Põhimõtteliselt peab see vajutus olema nii tugev, et justkui hakkavad pisarad silmast välja tulema. Hea on kui suudad seda teha ca paar minutit.
• Vahel on kasu sellest kui masseerid pöialdega oma koljuluu kulmu kaart. Kui leiad sealt valusad kohad siis jälle õrnade ringjate liigutustega lihtsalt masseeri neid kohti.
• Teadlik lõdvestamine - võta mõni minut aega ja istu või lama. Jälgi oma hingamist ning kujutle kuidas lõdvestus hakkab su varbaotsest liikuma järjest ülesse poole, käies nii läbi kõik oma kehaosad. Kui oskad mõnda lõdvestavat hingamistehnikat või pingete maandamise tehnikat (näiteks TRE või koputamine), siis kasuta seda.  
• Käte soendamine - samuti võid kujutada, ette kuidas su käed lähevad soojaks, kui sa tunnet, et selline kujutamine ei mõju, siis võid käsi isegi sooja veel all soendada. Sellisel juhul liigub veri peast kätesse ning pinge ajus võib leevenduda.

Kui pea juba valutab, siis muuseas aitab südamest nutmine. Miks ma ei oska seletada, kuid tean seda oma kogemusest ning seda soovitavad ka mitmed migreenist rääkivad kodulehed.

Katseta neid erinevaid meetodeid, kuni leiad endale sobiva.

Abi ravimitest

Kõigil ei esine aurat ja paraku juhtub sageli nii, et ärkad hommikul tugeva migreeniga.
Migreeni peavalu on selline, mida ei ole mõtet kannatada ja tegelikult sa ei suudagi seda kannatada.
Ravimite puhul tuleb mängu jälle kehakemikaal serotoniin, mille üheks rolliks on meie seedimise mõjutamine. Migreeni ajal meie seedimine peatub ning seetõttu ei aitagi sind tavalised apteegi peavalu rohud. Väga kanged närvi rohud võivad aidata, kuid nendel on reeglina tugevad kõrvalnähud ning see on suur karuteene sinu maole.
Migreeni puhul tuleb kasutada spetsiaalseid migreeni rohtusid, mida kirjutab sulle välja perearst. Ka nende puhul ei pruugi sa esimesel korral leida seda õiget, mis just sulle sobib. See ei tähenda, et kõik ei sobi, räägi oma arstiga ja proovi teist. Need ravimid mõjutavad meie serotoniini taset ning lähevad otse meie vereringlusesse. Jah, need rohud on kallid, kuid sa pead selle mao ja maksaga elama elu lõpuni ning sa ei taha elada lisaks migreenihoogudele ka pideva kõhuvaluga.  
 
Kuidas ennetada migreeni
Esimese asjana ole enda vastu tõeliselt aus ja vasta teksti alguses olevatele küsimustele, otsi sealt ülesse juur-põhjused ning tegele nendega. Kui neid on raske endal leida või tundub nendega üksi tegelemine liialt keeruline, siis leia endale sobiv abiline terapeut, nõustaja või tervendaja. Olen siinkohal sulle samuti meeleldi abiks, registreeri aeg siit.
 
Kuna migreenid on tihedalt seotud serotoniini madala tasemega, siis toon järgnevalt välja võimalused, kuidas oma organismis serotoniini tõsta ning hoida. Keha peab tootma serotoniini igapäevaselt, teda ei saa pikemaks perioodiks kehasse salvestada.
 
Toitumine
Kõige olulisemaks tooraineks serotoniini tootmisel on aminohape trüptofaan. Aminohapped on valgu ehitusblokid ja trüptofaani leidub kõikides kõrge valgu sisaldusega toitudes nagu piimatooted, munad, liha ja kala, samuti ka seemned, pähklid ja mitmed köögiviljad. Valku sisaldavates toiduainetes on küll palju rohkem trüptofaani, kuid sellest ei ole kasu, see ei jõua meie ajusse. See, kui sa sööd sisse suure juustuburgeri, ei too kahjuks soovitud tulemust. Meie aju on nii sätitud, et ta valib väga hoolega, milliseid molekule ta sisse laseb ja mida mitte. Kui oled midagi söönud tekib sissepääsu juures otsekui tipptunni ummik. Paraku ei pääse sealt sisse suured valku sisaldavad molekulid, vaid eelisõiguse saavad tervislikud süsivesikud, millele on selles protsessis abiks insuliin. Tervislikest süsivesikutest on hea tarbida ube, läätsesid, täisteratooteid, pruuni riisi ja tärkliserohkeid köögivilju.
 
Siinkohal on tähtis tähelepanu pöörata, millal sa mida sööd ning reguleerida valgu ja süsivesikute tarbimise vahekorda erinevatel kellaaegadel. Kui me tahame tõsta pikemaks ajaks serotoniini taset, siis peame hommikul sööma süsivesikuid väga vähese valgusisaldusega. Alles järgmise toiduga peaksime andma kehale valku.
 
Trüptofaani tootmiseks vajab keha ka vitamiini B-6. Seda vitamiini saad peamiselt avokaadost, banaanidest, kanast, rohelistest ubadest, kartulist, pähklitest ja nisuisudest. Kuigi minus on paras kogus skeptitsismi vitamiinide osas, siis väidetavalt on meil toidust raske piisavat kogust B-6 vitamiini kätte saada.
 
Meie keha on nii loodud, et meil tekib isu nende toiduainete järele, mida meie keha vajab. Kahjuks on meid ümbritsev toiduküllus ära rikkunud ka meie sisetunde ning me ei vali enam sugugi mitte kõige tervislikumaid versioone, kui me oma kõhutundele järgi anname. Me kasutame kiiremaid ja kindlasti maitsvamaid teid, mis paraku ei anna püsivat sobivat serotoniinitaset kehale, vaid pigem tekitavad pikas perspektiivis tervisekahjustusi ning ülekaalu. Premenstruaalse sümptomiga naised kipuvad näiteks tarvitama liiga palju soola, suhkrut ja loomseid rasvu.
 
Liikumine
Serotoniini üheks ülesandeks on liigutuste initsieerimine, kuid see toimib ka vastupidi ehk keha toodab serotoniini, kui me liigume. Regulaarne liikumine aitab meil serotoniini kõige lihtsamini tasakaalu viia. Vali selline liikumine, mis sulle sobib ja tegelikult piisab paarikümnest minutist kiirest kõnnist päevas, et oluliselt oma serotoniinitaset tõsta. Häid tulemusi on näidanud jooga ja kehapingete leevendamiseks näiteks pilates. Täna tean, et minu puhul on vaja just liikumist ja sellist, mis aitab lihastel lõdvestuda. Näiteks vaba tants, mida pakub 5-rütmi tants. Samuti vabas õhus jalutamine.
A-tüüpi inimestel, kes jooksevad pidevalt ajaga võidu ning on sageli tööhoolikud, on madalam serotoniinitase, kui rahulikumatel B-tüüpi inimestel. Samas treeningu tulemusel tõuseb A-tüüpi inimeste serotoniinitase palju rohkem kui B-tüüpi inimestel.
 
Siinkohal tasub kindlasti teha just seda trenni, mida sulle meeldib, sest vastu tahtmist tehtud trenni puhul tekitad endale hoopis lihaspingeid ning see omakorda põhjustab peavalu.
 
Korduvad liigutused
Loomsed uuringud (ausõna ma tegelikult ei poolda neid) näitavad, et isegi närimine ja enda pesemine nagu ka teised monotoonsed liigutused tõstavad meie serotoniinitaset. See selgitab ka ebameeldiva kombe nagu küünte närimine stressi olukorras. Targem on siiski kasutada tervislikumaid tegevusi nagu näiteks kudumine, heegeldamine, teatud võimlemisharjutused või pillimäng, värvimine jne.
 
Valgus
Lahangutest on välja tulnud, et suvel surnud inimeste serotoniini tase on kõrgem, kui talvel surnud inimestel. Ka rottidega tehtud uuringud näitavad, et kui päevavalgust on rohkem, siis on ka rottide serotoniini tase kõrgem.
Valgus, mis meie silma paistab teeb ka muud, kui võimaldab meil näha. Ta aitab tasakaalustada kehakemikaale. Väljas liikumine ja loomuliku päevavalguse nägemine kasvõi aknast aitab. Eriti hästi mõjub hommikul peale tõusmist ca 30 minutit õues jalutamist (loomulikult kui on juba valge). Tugevamate sümptomite puhul on soovitav kasutada spetsiaalset valgusteraapia lampi.
 
Hea tuju
Serotoniin mõjutab meie tujusid ja samuti mõjutavad meie tujud serotoniini taset. Pikaajaline stress mõjutab tugevalt meie serotoniini taset. Seega kui sa tahad tõsta oma serotoniini taset, tõsta oma tuju. Mine negatiivsuse dieedile ja suurenda oma positiivsete mõtete osakaalu, tuleta meelde elu rõõmsaid sündmusi ja too oma ellu järjest rohkem meeldivaid asju. Mediteeri või harrasta joogat, käi massaažis, tegele oma hobidega ning loovate positiivsete tegevustega.
 

Lisaks veel mõned mõtted:

Kasuta ravimteesid mõned päevad enne menstruaaltsükli algamist on hea juua ravimteesid, mis aitavad organismil vett väljutada, mulle sobib hästi näiteks põldosi. Samas jälgi ka, et sa ei tarbiks samal ajal liiga soolaseid toite, sest need kipuvad tekitama vastupidist efekti.
 
Sisendused ja jaatused migreeni ennetamiseks
Paljudele inimestele on suureks abiks igapäevaste sisenduste või jaatuste kasutamine, seetõttu toon siinkohal välja valiku sisendusi, mida on hea kasutada migreeni puhul. Vaata, millised nendest sinuga räägivad ja kasuta neid. Kui valdad teetat, siis saab seda ka teeta-sisendusena kasutada.

• Ma lasen kõikidel negatiivsetel mõtetel oma elus minna ning tunnen endas sügavat rahu ja lõõgastust.
• Ma aktsepteerin oma elu praegust olukorda ja olen valmis võtma sellest parima.
• Ma lasen asjadel oma elus voolata ning usaldan elu pakub mulle kõike mida vajan.
• Ma mõistan selgelt enda ees seisvaid elu ülesandeid ja näen täiuslikke lahendusi.
• Ma oskan armastavalt ja avatud südamega oma viha endast välja elada.
• Minu pea on vaba ja selge ning minu eluenergia voolab harmooniliselt läbi minu pea igast rakust.
• Minu mõistus ja tunded alati harmoonias.
• Ma tunnen, kuidas kogu minu olemine täitub sügava armastuse ja harmooniaga.
• Ma mõtlen südamega ning minu pea on kõikide tegemiste juures vaba ja selge
• Kõikides olukordades mõtlen, kõnelen ja tegutsen ma harmooniliselt ja kergelt ning ma tänan oma selge ja vaba pea eest.

Foto:  Unsplash,  Carolina Heza