Leidsin eelmisel aastal mitu kursust, mis avasid mingi Pandora laeka ja minus käivitus järjekordne põhjalik arengukurv.

Nüüd on mul mitu nädalat juba tunne nagu ma oleksin lennanud täiskiirusel kurvi, käis mingi krõks ning nüüd toimub kurvivõtt nagu aeg luubis. Iga kaader liigub ükshaaval edasi ja ma näen nagu korraga mingeid erinevaid kihte. Info kihte. Erinevaid stsenaariume, motiive, maailmapilte, universumi toimemehhanisme, enda uskumusi ja alateadvuses peituvaid mõttetuid hirme. Kõik on nagu ühelt poolt hästi selge ja samas pole õrna aimugi, mis on kurvi taga.

Lihtsalt küsimus, kas sa usaldad. Kas sa usaldad, et sind kantakse.

Kõrvus kumavad ühe õpetaja sõnad, et elu on nagu veider õppefilm, kuid nüüd tajun seda kuidagi ehedamalt. Suudan päriselt vaatleja olla. Ainult mingi kümmekond aastat on läinud, et seda lauset sügavamalt tasandilt mõista ... .

Mul on varem ka neid kurve olnud. Kurve, kus sa hindad ümber seda, millesse usud, oma maailmavaated, mingid sügavamad tõed. Kaevad enda sügavamates soppides ja lased minna kõigel, mis enam ei teeni. Loobid veel kiirustades endast sodi välja, et järgmisel sirgel oleks õhk puhas.

Aga täna on see kurv kuidagi sügavam, teadlikum, rahulikum. Täna mõjutab seda ka väline maailm rohkem kui varasematel aegadel. Mõjutab teistmoodi.

Ma olen olemuselt positiivne optimist. Viimased 2 aastat on pannud mind järjest sügavamalt mõistma, et saan optimismi hoida ainult sisemistele ressurssidele lootes. Välimine maailm teeb justkui pigem kõik, et muuta sind pessimistiks. Või nagu paneks su optimismi proovile.

Viimased 2 aastat on olnud ka tõeline proovikivi mu meelerahule. Ma ei ole loomult just rahulik inimene. Ma olen tundlik, temperamentne ning loomult ärev. Aga täna on minus suuremalt jaolt rahu. Muidugi mitte kogu aeg, ma olen ainult inimene ja ajad on eestlaslikult väljendades huvitavad.

Nüüd saan eriti selgelt aru, kui vajalik on olnud see aastatepikkune töö iseendaga.

Selles kohati lausa ogaras maailmas, suudan ma täna jääda (suure osa ajast) rahulikuks. Ma ei ole sinisilmselt naiivne tuleviku osas. Ma olen ratsionaalselt optimistlik. Jah, selles on usaldus. Enda, maailma, universumi suhtes. Aga selles on ka varuplaanid ja igapäevane süsteemne töö meelerahu hoidmiseks.

Ma usun töösse iseendaga. Ma usun sellesse, et elu on nagu kool, kus liigume aina keerulisemate õppetundide poole. Ma ei tea ega saagi tõenäoliselt teada, miks see nii on, kuid ma näen, et see on nii. See kannab vilja, teeb elu kergemaks, loob meelerahu. Su keskmesse tekib vaikus(t) ja rahu.

Mida saad sina täna teha?
- Mediteeri regulaarselt, õpi kohalolu, oma fookuse, mõtete ja tunnete juhtimist, nüüd on tagumine aeg.

- Tegele asjadega, mis on sulle päriselt olulised. Sinu südamest, väärtustest, elu eesmärgist, tugevustest lähtuvate asjadega. Nüüd on ka tagumine aeg nende teemade teadvustamiseks.

- Too igasse päeva rõõmu, huumorit, kalleid inimesi, loodust, loomi, ilu.

- Liigu, tee tervisesporti, mis sulle meeldib, hoia enda füüsilist vormi.

- Sinu mure, hirm, süütunne, viha ja paanika ei aita Ukrainat. Leia sulle sobiv viis hoida endas meelerahu ning suuna oma negatiivsetest tunnetest tekkiv või sinna kuluv energia hoopis heategevusse.

- Uuri oma hirme, kas need sõjahirmud on päriselt sinu või oled need saanud päranduseks? Tegele oma hirmude juurpõhjustega ja õpi oma hirme juhtima, et oleksid vastupidav, mis iganes tuleb.

- Mida tundlikum sa oled seda hoolikamalt jälgi, mida sa enda "uste" kaudu sisse lased. Milliseid uudiseid, kui palju. Asjade kulg ei muutu sellest, kui püüad kõigega kogu aeg kursis olla, küll aga sinu sisekliima.

Ole täna siin, praegu siin, praegu on siin rahu.

Tunneta hoopis kevadet, päikest ja killukest lootust selles.

Kas sa oled märganud, et rändlinnud juba saabuvad?

Foto: Klavs Krumins, Unsplash

Mu sõbranna küsis, et kas ma oma hirmude koolituses räägin ka ütlusest:
"Parem karta, kui kahetseda!"

Mu esimene reaktsioon oli see, et kuidas ma küll selle kurikuulsa ütluse ära unustada sain.
Seejärel tabas mind hoopis rahulolu, sest sain aru, et minu uskumustesüsteemile on see lause võõraks jäänud.

Muidugi on selles lauses ka sügav tõde sees, kuid seda lauset ei kasutata just sageli päris ohuolukordade kohta.

Hirm vajab ratsionaalset tähelepanu. Seega anname, siis sellele väljendile natuke tähelepanu.

Kui paljud nendest asjadest, mida me otsustame pigem karta, kui kahetseda, on päriselt ohtlikud meile endile või teistele?
Nagu päriselt?
Kui sa peatud ja hakkad fakte lähemalt uurima, rahulikult ja ratsionaalselt.

Mida sa tegelikult kardad, kui selle lause ütled?

Või on see lause pigem seotud teise väljendiga:
"Hirmul on suured silmad!"?

Kas sa oled ikka fakte analüüsinud, enne kui otsustasid, et parem on karta kui kahetseda.
Võib-olla juba su vanemad kartsid selliseid asju, su sõbrad kardavad, meedia külvab hirmu? Kas sa lased lihtsalt hirmul ennast nakatada?
Kas sa oled ikka enne otsuse langetamist kaalunud läbi nii su kartust kinnitavad kui ka ümber lükkavad faktid?

Või kasutad sa seda väljendit hoopis vabandusena?

Enamasti ei ole tegemist mitte ohtlike olukordadega, vaid emotsionaalselt, vaimselt või füüsiliselt väljakutsuvate olukordadega.

Olukordadega, mis võivad meis üles kergitada negatiivsed tunded, mida tahame vältida.
Olukordadega, mis tunduvad rasked ja vajavad meie teadlikku julgust.
Olukordadega, milles peadki tõsiselt pingutama, ennast kokku võtma, tegema asju, mida pelgad ehk olema oma hirmuga silmitsi.

Mulle tundub, et seda kasutatakse sageli siis, kui proovitakse vastutusest kõrvale hiilida. Vastutusest elada täiel rinnal. Vastutusest kasutada oma täit potentsiaali, oma tegelikke andeid.

Seda kasutatakse, kui otsitakse vabandust vastutusele olla teadlikult julge.

Järgmisel korral, kui tabad ennast seda väljendit kasutamas, küsi endalt:
• Kas see olukord on päriselt ohtlik?
• Mida ma tegelikult kardan ja vältida püüan?

Foto: Jukan Tateisi, Unsplash

Hirmude juhtimise baaskoolituse leiad siit:
https://katrinalujev.thinkific.com/.../hirmude-juhtimise...

Muretsemise vähendamise ABC koolituse aga siit https://katrinalujev.thinkific.com/.../muretsemise...

Hirmuga on see lugu, et ta oskab ennast hästi peita.

Hirm peidab ennast sageli teiste tunnete taha, meie kaitsereaktsioonide taha.

Hirm näitab meie maskuliinses kultuuris nõrkust, haavatavust. See on üks põhjus, miks meil on "vaja" oma hirmu varjata. Suurema osa ajast "aitab" meid siinkohal alateadvus, mis käivitab meile omase kaitsereaktsioon - võitluse, põgenemise või tardumise. Hirm käivitab meile omase ohvripositsiooni, harjumusliku tundelise käitumise.

Me ei saa näidata oma hirmu, seega mängime ohvripositsioonide mänge.

Mõni vihastab, mõni süüdistab, mõnitab või põlastab, mõni on ülepingutatult ükskõikne või hoopis üle võlli armukade, mõni põgeneb või solvub, mõni hakkab passiivagressiivselt manipuleerima, jne. Valikuid on palju. Mina näiteks kipun vihastama ja teisi süüdistama. Viimased kaks aastat aitasid mul nii selgelt seda mustrit enda peal märgata. Iga järgmine piirangute teade käivitas minus vihareaktsiooni. Aga tegelikult oli selle taga hirm. Hirm, et taas saab mu sissetulek hoobi, sest midagi keeratakse kinni.

Kõikide nende harjumuslike reageerimiste taga on tegelikult hirm.

Hirm, et me pole piisavad, hirm ebaõnnestumise ees, hirm hülgamise ja äratõukamise ees, hirm millegi kaotamise ees. Me kardame, et meid ei armastata piisavalt, et meid kaasata, et meile ei anta soovitut, et meiega ei jääda jne.

Me ei sukeldu nendesse mängudesse teadlikult. Need on alateadlikud reaktsioonid. Me ei teadvusta, et nende kaitsereaktsioonide taga on hirm. Me ei teadvusta isegi seda, et need on kaitsereaktsioonid.

Me päriselt näemegi põhjust vihastada, solvuda, põgeneda, demonstatiivselt vaikida jne. Meie alateadvuses peituv filter sisaldab selle olukorra kohta mingit ammu (lapsepõlves) tehtud otsust. Otsust su enda, teiste ja maailma toimimise kohta. Sellest otsusest on saanud su uskumus, mis su otsuseid ja harjumusi juhib ning jätkuvalt sinu hirmu toidab.

Õpi oma hirmudega paremini toime tulema:

Muretsemise vähendamise ABC
https://katrinalujev.thinkific.com/.../muretsemise...

Hirmude vähendamise baasvarustus
https://katrinalujev.thinkific.com/.../hirmude-juhtimise...

Foto: Jametlene Reskp, Unsplash

Käisin eelmisel nädalal Lehman Brothersi etendust vaatamas.
See oli tõesti väga hea etendus nagu kõlakad lubasid.

Jah selles oli palju huumorit aga selle huumori taustal jooksis karm tõsi.

Me oleme ise endale oma kuldsed käerauad loonud. Päris elust on saanud virtuaalne reaalsus, mis võib ühe nipsuga kokku kukkuda ja endaga meid kõiki kaasa haarata.

Karm?

On küll.

Mul on majandusharidus, olen aastaid ettevõtte juhtkonnas olnud ja üks oluline põhjus miks ma korporatiivmaailmast ära tulin, oli just see, et sain aru oma kuldsetest käeraudadest. Ma ei olnud ori, kes pidi ellujäämiseks töötama. Oo ei, mul olid kuldsed käerauad. Mul oli huvitav ja tore ka, muidugi oli, kuid olin ka 2 korda läbipõlemise äärele jõudnud.

Kust maalt soonivad need käerauad nii tugevalt, et meid tabab krooniline stress ja läbipõlemine. Kust sa kaotad ühenduse enda, oma pere ja isikliku ajaga?
Kust maalt me lõpetame oma enda ellu väärtuse loomise ja teenime raha?

Etendusest jääb kummitama trendi loomine - inimene ei osta, sest ta vajab, vaid ta lihtsalt ostab, tal on harjumus osta, ta tahab... .

See on meie ühiskonna tänane reaalsus. Ma näen, kuidas ma isegi endale "vajaduse" suudan tekitada. Mulle meeldivad ilusad asjad, mugavus. Kadedus on imeline tööriist ja seda toetab täna sotsiaalmeedia.

Samas tunnen ma ennast kõige õnnelikumalt, kui teen asju, mida ma päriselt väärtustan. Jah osad nendest tegevustest eeldavad finantse, osad aga toovad finantse ja päris paljud tahavad lihtsalt su aega. Aga, kas sa oled piisavalt vaba, et oma aega sellesse investeerida, mida päriselt väärtustad?

Kas sinu igapäevaste otsuste taga on ikka see, mida sina isiklikult kõige rohkem väärtustad? Sinu väärtused? Kas sa ikka lood iga päev elu, mida sa päriselt soovid?

Selleks, et oma otsuseid läbi väärtuste filtri lasta, on sul vaja neid teada ja teadvustada. Kui sa pole oma väärtuseid veel enda jaoks lahti mõtestanud, siis leiad abi siit:
https://katrinalujev.thinkific.com/.../enda-vaartustamine...

Käerauad: Unsplash, Bermix Studio

Leidsin pea kuu tagasi oma aiast murtud rododendroni oksa. Ta oli õnnetu moega, kuid ma ei raatsinud teda ära visata, vaid pistsin vaasi.

Umbes nädal tagasi nägin, et ta hakkas pungi lahti ajama. Ma olin nii rõõmus.

Eile mõtlesin, et teen oksale head ja toon ta õue päikese kätte. Panin vaasi kasvuhoonesse lauale.

Täna hommikul avastasin norgu vajunud õied.

Ma tegin seda, mida kipume sageli suhetes tegema - ma pakkusin lillele seda, mida ma ise vajasin ja tahtsin - sooja ja päikest.

Ma ei süvenenud lille vajadustesse. Mida muuseas ma tegelikult teadsin, sest ma kasvatan neid ju juba üle kümne aasta.Ma tean, kus nad mu aias kõige paremini kasvavad - see pole päikese käes.

Mul olid head kavatsused aga ma ei mõelnud tegelikult lillest lähtuvalt.

Näen seda tendentsi paljudes paarisuhetes. Mõlemad pooled on ühelt poolt väsinud ning kurnatud pidevast andmisest aga samas tunnevad mõlemad, et nende vajadusi ei märgata. Me anname teisele seda, mida ise soovime ja vajame.
Aga teine vajab ning soovib hoopis muud.

Erinevalt lillest, on meil võime rääkida, see on meeletu eelis. Võime küsida, mida teine tahab. Võime küsida, mida sa ise vajad.

Nädal enne teen tütrele moepolitseid. Ta läheb peole ja tormab trepist üles alla, iga kord veendunud, et nüüd on õige komplekt koos.
Kiidan heaks. Mõni minut hiljem lendab ta uuesti alla järgmise kombinatsiooniga, näos suur küsimärk ja mitu grammi kõhklust.

Nädal hiljem on olukord vastupidine. Mina lähen peole ja tema jagab kommentaare. Vanusevahe annab tunda, kuid natuke tekitab siiski kahtlusi enda otsustes.

Olin unustanud, kui keeruline on olla naine, kes läheb peole. Teisele kommentaare pilduda on hoopis lihtsam.

Aga ise oma garderoobi tuustides tekib tunne nagu oleks sattunud mingisse ajatunnelisse.
"Mul ei ole midagi selga panna!"
"Ma olen nii paksuks läinud!"
"See kleit ei sobi üldse mu keha kujuga!"
"Mul ei ole selle jaoks sobivaid kingi! Appi, mul pole üldse sobivaid kingi! Ei, mul polegi kingi, ainult tossud!"

Enesekriitik itsitab nurgas ja naudib olukorda.

Ma tajun teda väga selgelt. Täna saan aru, et midagi on siiski muutunud.

Ma näen ennast kõrvalt ega lähe tegelikult selle draamaga kaasa.

Jõuan juuste lehvides rongi peatusesse ja kontrollin telefoniga soengut, oeh...
"No mis kasu sul sellest juuste keeramisest oli, vaata, mis tuust sa oled!"

Telefon piiksatab ja näen sõbranna sõnumit:
S: "Ma olen nii kole, ma ei saa tulla!"
Mina: "Just"
S: "Ausalt!"
Hetk pausi ja siis:
S: "Mul on nii kuu nägu, pane sirkel keskele!"

Mis meil viga on? Miks me ei suuda ennast nautida? Tegelikult isegi lihtsalt aktsepteerida. Miks meil on vaja heidelda selles lõputus enesekriitikas?

Tegelikult ajab naerma, sest samal hommikul kleepisin-lõikusin Enesekriitika veebikoolitust kokku.
Oeh, ikkagi inimene.

Igatahes, leiad mu enda elust tulnud praktilised õppetunnid ning tööriistad siit:
https://katrinalujev.thinkific.com/courses/enesekriitikaabc

Aeg on mind viimasel ajal väga palju õpetanud. Aeg on aidanud mul hakata veel sügavamalt mõistma puuduse ja külluse olemust.

Ma kipun olema inimene kellel on alati kiire. Sellega käib paratamatult kaasas tunne, et sul pole piisavalt aega. Peale 40 aastaseks saamist hakkab mingi sisemine hääl meie sees rohkem sulle aja kaduvusest rääkima. See aga tekitab omakorda tunde, et sul pole piisavalt aega.

Viimasel ajal olen eriti märganud, kuidas aeg lihtsalt kaob käest.

Aga...

Alles eelmisel laupäeval märkasin, kuidas hakkasin ise oma peas ketrama, et ma ei jõua teha asju mida tahtsin. Kõik algas lihtsalt sellest, et magasin 2h kauem, kui olin planeerinud. See oli nii vastik tunne, mis mu sees tekkis ja see kasvas. Kasvas, sest ma ise lükkasin seda lumepalli suuremaks.

Õnneks käis minus õigel ajal mingi selguseklõps ja ma peatusin. Lükkasin ennast vägisi tegutsema, tegema neid asju, mis olid plaanis. Alguses pigises see nõme hääl veel mitu korda mu kõrvus "Sul on kiire! sa ei jõua randa, kui sa tahad trenni minna! Millal sa enda arvates seda raamatut jõuad lugeda?" Pidin ennast korduvalt peatama enne, kui sain ennast kulgemise rütmi.

Seni kuni sa lased endal kedrata, et sul pole aega millegi jaoks, siis sul polegi. Sa ise lood seda puudust. Sa sisustad oma aja selle näriva tundega, selle asemel, et teha seda, mis sulle päriselt oluline on.

Me ei kipu märkama, kui palju anname oma aega sellistele mõtetutele ketramistele.
Ütle endale teadlikult "Stopp!". Hakka lihtsalt neid asju tegema, mida väärtustad. Alguses läbi ebamugavuse, koos selle tagasi tikkuva näägutava häälega su peas "Sul pole selle jaoks aega!".

Olen märganud, et kui sa teed sulle olulisi asju, hakkab su aju sind tasahilju toetama ja ka universum. Sa leiad järjest rohkem võimalusi.

Sul on vaja selget otsust ja vastutuse võtmist ehk tegutsemist.

Sa lood seda, millel oma tähelepanu hoiad.
Kui sa korrutad kogu aeg et sul on kiire, sul pole aega, sa ei jõua, siis lood kiirust, ajapuuduse tunnet ja piiratuse tunnet.

Kui sa ei luba endal sellele mõelda, vaid hakkad lihtsalt vaikselt tegema asju, mida väärtustad, siis hakkab sinus kasvama külluse tunne.

Meie ühiskonda ja ajastut iseloomustab "Kiire on!".
Me oleme endiselt selle üle lausa uhked. See näitab kahjuks meie kultuuriruumis endiselt, et sa oled tähtis ja edukas, kui oled hõivatud.

Aga kelle jaoks hõivatud? Kelle elu sa tegelikult elad? Kelle heaks? Kellele sa küllust lood oma hõivatusega? Kas ikka päriselt endale? Või saad sina lihtsalt raha ja tunde, et sul on kogu aeg kiire?

Kas sa oled oma elus kohal? Päriselt? Või sa kiirustad täna, et ühel päeval elama hakata? Kunagi tulevikus?

Ma olen paarisuhtes ja see sobib ning meeldib mulle.

Samas, olen aru saanud, et meie paarisuhe ei vasta siiski päris täpselt ühiskonnas üldtunnustatud kujutlustele. Jumal tänatud. See sobib meile.

Samas mõistan ma täielikult ka neid, kes valivad elada üksinda. Valivad, sest neile meeldib, mitte hirmust luua suhet.

Mul on kahju, et neid inimesi sageli süvenemata, hinnanguliselt arvustatakse:
"Ah nad kardavad pühenduda!"
"Ah sa pole lihtsalt seda õiget leidnud, küll sa siis tahad abielluda!"

Ei, kõik inimesed lihtsalt ei vaja klassikalist paarisuhet! Osade inimeste jaoks on normaalsus elada üksi. Ilma järglasteta. Vahetada partnereid. Mitte abielluda. See võib ka olla normaalsus. Peaasi, et oleme seejuures ausad enda ja teise poolega.

Minu jaoks jagunevad inimesed nö kass- või koerinimesteks. Kassinimesed vajavad rohkem vabadust, iseseisvust, omade reeglite järgi elamist, neil on raske karjas elada. Koerinimesed tunnevad ennast vastuoksa hästi karjas. Nad tahavad võimalikult palju oma paarilisega koos olla, koos teha, nad tahavad ja oskavad teisega arvestada.

Mina olen kassinimene oma loomuselt. Minu jaoks on väsitav toimida karjas. Ma armastan oma peret, kuid ma vajan keskmisest rohkem vabadust ja üksi toimetamist. Ma tunnen väga kergelt ahistatust ja piiratust. Õnneks oleme me ühesugused. Tavaliselt sobivadki ühte tüüpi inimesed.

Mulle lihtsalt tundub, et koerinimeste nägemust paarisuhtest peetakse justkui õigemaks, normaalsemaks. Oled sa näiteks mõelnud, miks ei saa naine naiseks ega mees meheks enne, kui on paarisuhtes - seni on nad vanatüdrukud ja-poisid!?

Normaalsus ei pea olema ainult filmidest nähtud romantikast nõretav "ever lasting" armastus. Kohtumine, käimine, kooselu, abielu, maja, koer, lapsed ...

Normaalsusi on erinevaid. Me lihtsalt kipume vaatama läbi oma filtri. Ja veel hullem, läbi ühiskonna filtri.

Kui me ei vasta sellele, siis tunneme halvasti, kritiseerime ennast, võrdleme ennast teiste paaridega, kadestame pealtnäha ideaalseid suhteid, seame seetõttu oma suhtele ootusi ja lõhume neid ja muudkui otsime. Otsime seda printsi valgel hobusel, sellist suhet, mis vastab ühiskonna ideaalile. Sest, kui mul on midagi teistsugust, kui ma tunnen ennast hästi mingi teise reaalsuse puhul, siis pole ma päris ok. Siis on minuga midagi valesti. Siis on teistel minust kahju.

Mul läks aastaid selle sügavaks mõistmiseks, näen seda pidevalt ka oma klientide pealt.

Me üritame nii palju ennast mingitesse raamidesse paigutada, aga me ei mahu alati sinna.

Elus ja suhetes on nii palju rohkem värve, kui meie argipäeva traditsiooniline raamistik ette näeb.

Mina ei mahu sinna.

Ja enamus meist ei mahu sinna.

Me lihtsalt üritame sobituda. Sobitada. Selle mingi keskmisega. Mingi ühiskondlikult sobivaga. Mingi traditsiooniga. Mingi ideaaliga.

Paraku näen iga päev, kuidas see paljusid meid õnnetuks teeb. Eluisu röövib. Ärevust ja depressiooni tekitab.

Luba endal olla sina. Ehe kõigi saba ja sarvedega. Ilma sobivuse ja vastavuseta. Ilma kohandumise ja pisendamiseta.

Ole

Armasta

Ela

Sinu moodi

Oma moodi

Ehedalt

Foto: Yan Laurichesse, Unsplash

Valu on keha sõnum

Me oleme harjunud suhtuma valusse kui vaenlasesse, kellest tuleb võimalikult kiiresti lahti saada. Mis puudutab peavalu, siis üldiselt soovitatakse peavalu puhul tõesti seda mitte kannatada. Nõus! Kiire abi tabletist võtab meilt aga tavaliselt ära põhjuse vaadata selle valu taha, otsida selle valu tegelikke ja sügavamaid põhjusi. Mina usun, et iga valu on sõnum, mis on tulnud meile midagi ütlema, sest me oleme nii hõivatud oma kiirest elust, et ei märka tavaliselt keha poolt saadetud kergemaid sõnumeid. Valu on suurepärane õpetaja, kui me ei võta aega, et varasematele sõnumitele reageerida.

Peavalu ütleb tavaliselt, et me liigume liiga kiiresti edasi, teeme liiga palju ja koormame ringluse üle, see näitab, et oleme kaotanud kontakti oma sisemiste vajadustega. Peavalu osutab sisemisele pingele ja vastuseisule vooluga kaasa minna.

Vahel on valu taha lihtne näha ja siis kaob valu kergelt, kui oleme leidnud põhjuse ning selle oma elus korda teinud. Teine kord on põhjus meie eest väga hästi alateadvuse labürintidesse ära peidetud või on ta küll hästi nähtav, kuid ta on midagi nii ebamugavat või rasket, millega me pole valmis tegelema. Pigem kannatame oma valu.

Minu puhul on migreen üks nendest sõnumitest, mis ilmub välja kui pean tegema oma elus kardinaalseid muudatusi, kuid olen püüdnud muid sõnumeid ignoreerida. Väikeste sammudega õigesse suunda liikudes muutuvad ka migreeni hood harvemaks ning nõrgemaks.

Kellel migreen on, see teab kui õudne see on, see ei ole lihtsalt peavalu, see on valu, mis otsekui halvab kogu su elutegevuse. Muidugi on ka vahel kergemaid hooge ning su peavalu kestab vaid paar tundi, kuid tavaliselt võtab see sul terve päeva ning vahest ka kolm päeva järjest. Migreenihoo puhul ei kannata sa liikumist, valgust, helisid ja lõhnu – need teevad valu hullemaks ning lisandub ka iiveldus (oksendamine sageli kergendab peavalu). Seega saad olla ainult vaikses ja pimedas ruumis pikali - su elu peatub.  Saan aru, et seetõttu ongi minu suuremad muudatusvajadused elus tulnud ikka migreenihoogudega – muid valusid on lihtne ignoreerida.

Millised sõnumid on migreeni taga
 
Migreeni esineb tavaliselt inimestel, kes on hästi ambitsioonikad, võitlusvalmid, enesekriitilised, kriitika suhtes tundlikud, pidevalt ärevil ja suruvad sageli oma emotsioonid alla. Nad on täiuseihaldajad ja usuvad, et peavad ennast tõestama, et neid vajataks, et nad teistele meeldiksid. Neile ei meeldi, kui teised neile ütlevad, mida teha või kuidas seda teha, või neid kamandavad. Kuid nad ei kipu ka enda südamehäält kuulama ning ujuvad sageli vastuvoolu. Peavaludes kajastuvad meie hingelised vastuolud ja konfliktid ning eelkõige vastandlikud eesmärgid. Migreen on sageli seotud täitumata jäänud emotsionaalsete ootustega või hirmuga ebaõnnestumise ees.
 
Migreeni ajal on hapnikuvarustus piiratud ja hapniku hulga vähenemine viitab elujõu vähenemisele, enda tagasihoidmisele täielikust osalusest, soovile toimuv tagasi lükata ja tõmbuda endasse.
 
Küsi endalt järgmist:

• Kas sul on suured ootused ja ootusärevus, mis tekitab sisemist stressi?
• Kas su elus on täitumata plaane ja sügavat pettumust, tunnet nagu oleksid petta saanud?
• Kas sa püüad oma tundeid maha suruda - oma viha, raevu, põlgust, sügavat kurbust, muret, häbi ja stressi nii, et mu sees tekib närvipinge kuhjumine ja äärmuslik frustratsioon?
• Kas sul on tunne nagu oleksid valmis iga hetk üle keema, oleksid justkui kogu aeg pinges?
• Kas sul on kalduvus perfektsionismile või liigsele kontrollivajadusele?
• Kas sa kardad olla spontaanne ja ennast emotsionaalselt väljendada?
• On sul hirm, et sa ei suuda teha kõike, mida sinult oodatakse või palutakse?
• Kas sa annad endale õiguse olla päris sina ise. Kas sa valid ikka alati enda vajaduste järgi või pigem ühiskonna normide ja arvamuse järgi?
• Kas sul on komme endasse tõmbuda ja püüda mitte asjadest osa võtta? On sul tunne, et oled oma kohustustega kimpus ja soovid seetõttu teistest eralduda?
• Kas sul on komme lasta ennast liiga palju teiste tegudest häirida ega märka mis tegelikult su enda sees toimub?
• Kas sa elad eemale tõukamise ja hülgamise hirmus? Kas sa tunned end vahel süüdi, kui püüad välja astuda ühiskonna normide või lähedaste arvamuse vastu?
• On sul vajadus armastuse ja hoolitsuse järele? Haigused on tihti vaikne karje tähelepanu saavutamiseks.
• Kas sa surud maha oma seksuaalseid tundeid? (seksuaalsus on seotud ka sinu loomingulisusega üldiselt)
• Kui sul tekivad migreenihood seoses menstruatsiooniga, siis küsi endalt, kas pole äkki lõksus oma töökoorma all, kuigi sooviksid olla sellel ajal hoopis rahulikult ja vaikselt? Kas oled suurema osa oma päevast pigem meesenergias?

 
Iga peavalu on üleskutse pinge kõrvaldada ehk meil on vaja muuta kas pinget tekitavat olukorda või meie suhtumist sellesse. Meil on vaja õppida võtma asju ja inimesi sellistena, nagu nad on ning tegema seda, mis vaja, sest üksnes nii saame me elada pingevabalt ja ilma peavaludeta.
 
Mõtle korra ka sellele, et kui su elus kujuneksid ideaalsed tingimused, kes sa siis tegelikult tahaksid OLLA?

Mis kutsub migreeni esile
 
Usutakse, et üks meie mõjukamatest kehakemikaalidest, serotoniin, mängib olulist rolli migreeni, kobarpeavalu ja pingepeavalu puhul. Inimestel, kellel esineb migreeni on defekt kindlal serotoniini retseptoril, mis mõjutab veresoonte kokkutõmbumist. Selle defekti tõttu pääseb ajju rohkem verd, tekitades survet ümbritsevale kudedele ja põhjustades seeläbi valu ja tundlikkust.

Madalat serotoniini taset seostatakse samuti kõrgendatud valutundlikkusega ja krooniliste valu kannatajate puhul on märgatud nõrgenenud serotoniini funktsionaalsust. Serotoniin mõjutab meie valu teadlikkust, kontrollides valu sõnumit edastava kemikaali aine P vabastamist. Migreeni all kannatavate inimeste puhul on valukemikaale vabastav serotoniini retseptor vigane.
 
Muuseas migreeni all kannatavatest inimestest on 70% naised. Paljudel naistel põhjustab migreeni östrogeeni langus enne menstruatsiooni algust. Rasedusvastased hormoontabletid võivad migreeni kordi hullemaks teha, seda tean ka oma kogemusest. Migreenid kaovad sageli teisel või kolmandal raseduse trimestril, kui östrogeeni tase on väga kõrge ja tulevad tagasi peale lapse sündi, kui östrogeeni tase taas kukub. Teadlased on küll leidnud serotoniini ja östrogeeni seose, kuid ei ole seda siiani suutnud täpselt kirjeldada.
 
Migreeni teket mõjutavad mitmed erinevad toiduained või nende kombinatsioon. Toiduainetest on olulisemad migreenitekitajad türamiini sisaldavad toiduained (vein, õlu, juustud, suitsetatud liha või kala, marineeritud tooted, jogurt või hapukoor, pärm), nitraate sisaldavad toidud (töödeldud liha nagu hamburgerid ja vorstid) ja toidud, mis sisaldavad naatrium glutamaati (purgisupid, maitsestatud pähklid), suhkruasendajad, suures koguses tsitrusvilju, šokolaad, kofeiin, nisujahu jne. Kõige halvem uudis on see, et sageli on migreenile eelnevad isud seotud just nende toiduainetega, mis meil migreeni esile kutsuvad. Samas võib migreeni esile kutsuda ka söömata olek.
 
Migreeni kutsub esile väsimus ja stress. Nendele inimestele ei sobi harv tugev füüsiline koormus või treeningute pikad vahed – see kutsub tavaliselt esile migreenihoo.
 
Keskkonnamõjudest võivad kõige sagedamini migreeni esile kutsuda ilmastikuga seonduvad faktorid. Sagedasemad põhjused on järsud ilmamuutused (eriti madalrõhkkonna teke), kuumus, niiskus ning paljud inimesed ei talu üldse tuult (eriti tuleb kaitsta pead ja kaelavöödet).

Samuti võivad mõjutada kõrgused, tugevad lõhnad, 3D prillid, säravad ja välkuvad tuled. Sain kogemuse Tartu Ahhaa Keskuses, kus on ühel toal isegi hoiatav silt, et see ei sobi epileptikutele. Seal olid tõesti tugevad välkuvad tuled ja muud sellised eriefektid, mis tekitasid mul ruumist väljudes ka migreeni aura.
Migreeni all kannatavatel inimestel esineb sagedamini ka nö merehaigust, mis omakorda võib migreeni esile kutsuda.
 
Migreen võib alguse saada tavalisest pinge-peavalust, kui me ei võta kiirelt midagi ette, et seda pinget oma õla- ja kaelapiirkonnas vähendada (parim vahend on regulaarne kogu keha massaaž). Muuseas migreeni esile kutsumiseks ei olegi vaja pikaajalist pinget, mis su õlapiirkonnale mõjuks. Tegelikult piisab mõnest hetkest lihaspingest, et valureaktsiooni esile kutsuda. See hetkeline lihaspinge vähendab pea verevarustust ning tekitab omakorda mitmeid muudatusi organismis, mis omakorda tekitavadki peavalu. See tagajärg võib ilmneda juba paari tunni pärast, kuid vahel alles järgmisel päeval. Viimasel juhul on sul raske seost märgata ning võib tunduda, et migreenihoog algas ilma igasuguse põhjuseta. Mina olen avastanud enda jaoks näiteks kaks kindlat kohta, kus tõmban ennast kasvõi ainult mõneks minutiks pingesse ning hiljem järgneb migreenihoog. Esimene nendest on lendamine, kardan õhkutõusmist ning maandumist ja tõmban oma õlad alateadlikult pingesse. Hiljuti avastasin sama reaktsiooni hambaarsti toolis. Nüüd olen targem ja püüan ennast teadlikult jälgida ning oma keha lõõgastada (hea on see, et see teadlik keha lõdvestamine aitab omakorda hirmu vähendada). Selline lihaspinge või tekkida ka ehmatamisest.
 
Kindlasti tasub lasta arstil vaadata füüsilisi sümptomeid, sest vahel võib tegu tegemist olla hoopis sekundaarse peavaluga ehk su migreenihooge võib põhjustada mõni tõsine haigus või selgroo defekt.
 
Migreeni esilekutsujad on väga individuaalsed. Kui sul on migreenid, siis tuleb ennast pikema perioodi jooksul põhjalikult jälgida ning enda kogemusest võin soovitada peavalu-päevikut. Muidugi on see tüütu, kuid usu mind, see investeering aega tasub ennast ära. Pane kirja, mida sa sõid, millised olid olulisemad sündmused, millised olid su tugevamad emotsioonid ja tunded, milline oli su stressitase ja milline oli ilm ning kas said piisavalt päevavalgust.  
Kui plaanid oma migreenidega arsti juurde minna, siis võta kindlasti oma päevik kaasa, sest nii on ka arstil kergem sind aidata.

Migreeni aura
Osadel inimestel eelneb alati või vahel migreenihoole aura, väidetavalt kuskil 15% neist, kellel esineb migreene.
Mis see on? Minu puhul on näiteks kõige sagedasem variant see, et mu silma nurgas (tavaliselt paremas) hakkab äkki nagu midagi võbelema, tekib selline vibreeriv säbru või sik-sak, mis läheb suuremaks. Vahel tekib see ka teise silma ning võtab mõneks ajaks normaalse nägemise ära. See võib kesta ainult 5 minutit, kuid vahel isegi pool tundi. Sellega kaasneb spetsiifiline tunne kehas, kuid seda on väga raske sõnadesse panna. See on tunne nagu oleks keegi sulle koti pähe tõmmanud ja vahel oleks nagu üks osa su kehast kuidagi tuim.

Kuna serotoniin mõjutab ka meie tujusid, siis võib enne migreeni tekkida halb tuju, kuid see võib migreenile eelneda juba eelmisel päeval. Siit võid enda jaoks teha ka järelduse, kui mul on halb tuju, siis see tähendab, et mu serotoniin on madalseisus, mis omakorda võib tekitada peavalu. Muuseas migreeni all kannatajatel esineb 3 korda sagedamini depressiooni. Vaata, mis aitab sellisel juhul serotoniini taset tõsta.

Juhul, kui su migreenidele eelneb aura, siis oled tegelikult eelisseisus, sest sul on võimalik kiiremini reageerida ja sageli oma peavalu üldse vältida.


Kiire reageerimise puhul võib kasu olla mitmetest vahenditest:

Esimesed kolm meetodit võivad olla tõhusad ja kiired leevendused, kuid kindlasti mitte pikaajaliselt kõige paremad.

• Võta kohe tass värsket ning kanget kohvi – seda tuleb katsetada, sest samas on kohv sageli hoopis meie peavalu põhjustajaks. Enda puhul olen avastanud, et kui ma kohe aura tekkimise alguses kohvi joon, siis sellest on sageli abi (mitte alati).
• Klaas Coca-Colat on samuti abiks, vahel isegi parem, kui kohv, sest gaasid viivad toimeained kiiremini verre. Kuid nagu kohvigi võib ta samas olla hoopis migreenide põhjustaja, seega katseta.
• Pits konjakit – mul ei ole soovi kedagi alkoholismile õhutada, kuid väheses koguses alkoholi tõstab korraks meie serotoniini taset ning seetõttu aitab samuti kohe aura tekkimise alguses. Konjakit kasutades tuleks lisaks veel näiteks ennast liigutada või leida mõni monotoonset tüüpi liigutus, mis aitab meie kehal serotoniini tase selleks hetkeks ülesse saada, kui alkoholi mõju lahtub (vaata, kuidas serotoniini taset tõsta).

Olen enda jaoks avastanud tervisliku ja samas tõhusa meetodi - eeterlikud õli. See segu aitab mind, kui õigel ajal jaole saan.

• Eeterlik migreenisegu - 2 tilka piparmündi õli, 2 tilka lavendli õli, 2 tilka copaiba õli, 2 tilka frankincense õli, 2 tilka wintergreen õli ja ca 10ml baasõli (mina kasutan fractionated coconut õli). Panen õli oimukohtadele, nö kolmandale silmale, nina alla ja kaelalülidele

Järgmised kolm lahendust on võibolla natuke aeganõudvamad ja kohati keerulisemad, kuid kindlasti tervislikumad ja pikas perspektiivis paremad.

• Akupunktuur - olen enda jaoks avastanud kolm olulist punkti, mille vajutamine ning kerge masseerimine aitavad:
• Otsi oma pöidla ja nimetissõrme vahel ülesse punkt, mis on valus ning vajuta seda mõlemalt poolt teise käe pöidla ja nimetissõrmega, masseeri ringjate liigutustega. Vahel on valu ühes käes, vahel mõlemas.
• Hea punkt asetseb nina ja suu keskel lohus, kuid seda punkti tuleb kohe tõeliselt tugevalt vajutada. Mina kasutan selleks oma pöidla nukki. Põhimõtteliselt peab see vajutus olema nii tugev, et justkui hakkavad pisarad silmast välja tulema. Hea on kui suudad seda teha ca paar minutit.
• Vahel on kasu sellest kui masseerid pöialdega oma koljuluu kulmu kaart. Kui leiad sealt valusad kohad siis jälle õrnade ringjate liigutustega lihtsalt masseeri neid kohti.
• Teadlik lõdvestamine - võta mõni minut aega ja istu või lama. Jälgi oma hingamist ning kujutle kuidas lõdvestus hakkab su varbaotsest liikuma järjest ülesse poole, käies nii läbi kõik oma kehaosad. Kui oskad mõnda lõdvestavat hingamistehnikat või pingete maandamise tehnikat (näiteks TRE või koputamine), siis kasuta seda.  
• Käte soendamine - samuti võid kujutada, ette kuidas su käed lähevad soojaks, kui sa tunnet, et selline kujutamine ei mõju, siis võid käsi isegi sooja veel all soendada. Sellisel juhul liigub veri peast kätesse ning pinge ajus võib leevenduda.

Kui pea juba valutab, siis muuseas aitab südamest nutmine. Miks ma ei oska seletada, kuid tean seda oma kogemusest ning seda soovitavad ka mitmed migreenist rääkivad kodulehed.

Katseta neid erinevaid meetodeid, kuni leiad endale sobiva.

Abi ravimitest

Kõigil ei esine aurat ja paraku juhtub sageli nii, et ärkad hommikul tugeva migreeniga.
Migreeni peavalu on selline, mida ei ole mõtet kannatada ja tegelikult sa ei suudagi seda kannatada.
Ravimite puhul tuleb mängu jälle kehakemikaal serotoniin, mille üheks rolliks on meie seedimise mõjutamine. Migreeni ajal meie seedimine peatub ning seetõttu ei aitagi sind tavalised apteegi peavalu rohud. Väga kanged närvi rohud võivad aidata, kuid nendel on reeglina tugevad kõrvalnähud ning see on suur karuteene sinu maole.
Migreeni puhul tuleb kasutada spetsiaalseid migreeni rohtusid, mida kirjutab sulle välja perearst. Ka nende puhul ei pruugi sa esimesel korral leida seda õiget, mis just sulle sobib. See ei tähenda, et kõik ei sobi, räägi oma arstiga ja proovi teist. Need ravimid mõjutavad meie serotoniini taset ning lähevad otse meie vereringlusesse. Jah, need rohud on kallid, kuid sa pead selle mao ja maksaga elama elu lõpuni ning sa ei taha elada lisaks migreenihoogudele ka pideva kõhuvaluga.  
 
Kuidas ennetada migreeni
Esimese asjana ole enda vastu tõeliselt aus ja vasta teksti alguses olevatele küsimustele, otsi sealt ülesse juur-põhjused ning tegele nendega. Kui neid on raske endal leida või tundub nendega üksi tegelemine liialt keeruline, siis leia endale sobiv abiline terapeut, nõustaja või tervendaja. Olen siinkohal sulle samuti meeleldi abiks, registreeri aeg siit.
 
Kuna migreenid on tihedalt seotud serotoniini madala tasemega, siis toon järgnevalt välja võimalused, kuidas oma organismis serotoniini tõsta ning hoida. Keha peab tootma serotoniini igapäevaselt, teda ei saa pikemaks perioodiks kehasse salvestada.
 
Toitumine
Kõige olulisemaks tooraineks serotoniini tootmisel on aminohape trüptofaan. Aminohapped on valgu ehitusblokid ja trüptofaani leidub kõikides kõrge valgu sisaldusega toitudes nagu piimatooted, munad, liha ja kala, samuti ka seemned, pähklid ja mitmed köögiviljad. Valku sisaldavates toiduainetes on küll palju rohkem trüptofaani, kuid sellest ei ole kasu, see ei jõua meie ajusse. See, kui sa sööd sisse suure juustuburgeri, ei too kahjuks soovitud tulemust. Meie aju on nii sätitud, et ta valib väga hoolega, milliseid molekule ta sisse laseb ja mida mitte. Kui oled midagi söönud tekib sissepääsu juures otsekui tipptunni ummik. Paraku ei pääse sealt sisse suured valku sisaldavad molekulid, vaid eelisõiguse saavad tervislikud süsivesikud, millele on selles protsessis abiks insuliin. Tervislikest süsivesikutest on hea tarbida ube, läätsesid, täisteratooteid, pruuni riisi ja tärkliserohkeid köögivilju.
 
Siinkohal on tähtis tähelepanu pöörata, millal sa mida sööd ning reguleerida valgu ja süsivesikute tarbimise vahekorda erinevatel kellaaegadel. Kui me tahame tõsta pikemaks ajaks serotoniini taset, siis peame hommikul sööma süsivesikuid väga vähese valgusisaldusega. Alles järgmise toiduga peaksime andma kehale valku.
 
Trüptofaani tootmiseks vajab keha ka vitamiini B-6. Seda vitamiini saad peamiselt avokaadost, banaanidest, kanast, rohelistest ubadest, kartulist, pähklitest ja nisuisudest. Kuigi minus on paras kogus skeptitsismi vitamiinide osas, siis väidetavalt on meil toidust raske piisavat kogust B-6 vitamiini kätte saada.
 
Meie keha on nii loodud, et meil tekib isu nende toiduainete järele, mida meie keha vajab. Kahjuks on meid ümbritsev toiduküllus ära rikkunud ka meie sisetunde ning me ei vali enam sugugi mitte kõige tervislikumaid versioone, kui me oma kõhutundele järgi anname. Me kasutame kiiremaid ja kindlasti maitsvamaid teid, mis paraku ei anna püsivat sobivat serotoniinitaset kehale, vaid pigem tekitavad pikas perspektiivis tervisekahjustusi ning ülekaalu. Premenstruaalse sümptomiga naised kipuvad näiteks tarvitama liiga palju soola, suhkrut ja loomseid rasvu.
 
Liikumine
Serotoniini üheks ülesandeks on liigutuste initsieerimine, kuid see toimib ka vastupidi ehk keha toodab serotoniini, kui me liigume. Regulaarne liikumine aitab meil serotoniini kõige lihtsamini tasakaalu viia. Vali selline liikumine, mis sulle sobib ja tegelikult piisab paarikümnest minutist kiirest kõnnist päevas, et oluliselt oma serotoniinitaset tõsta. Häid tulemusi on näidanud jooga ja kehapingete leevendamiseks näiteks pilates. Täna tean, et minu puhul on vaja just liikumist ja sellist, mis aitab lihastel lõdvestuda. Näiteks vaba tants, mida pakub 5-rütmi tants. Samuti vabas õhus jalutamine.
A-tüüpi inimestel, kes jooksevad pidevalt ajaga võidu ning on sageli tööhoolikud, on madalam serotoniinitase, kui rahulikumatel B-tüüpi inimestel. Samas treeningu tulemusel tõuseb A-tüüpi inimeste serotoniinitase palju rohkem kui B-tüüpi inimestel.
 
Siinkohal tasub kindlasti teha just seda trenni, mida sulle meeldib, sest vastu tahtmist tehtud trenni puhul tekitad endale hoopis lihaspingeid ning see omakorda põhjustab peavalu.
 
Korduvad liigutused
Loomsed uuringud (ausõna ma tegelikult ei poolda neid) näitavad, et isegi närimine ja enda pesemine nagu ka teised monotoonsed liigutused tõstavad meie serotoniinitaset. See selgitab ka ebameeldiva kombe nagu küünte närimine stressi olukorras. Targem on siiski kasutada tervislikumaid tegevusi nagu näiteks kudumine, heegeldamine, teatud võimlemisharjutused või pillimäng, värvimine jne.
 
Valgus
Lahangutest on välja tulnud, et suvel surnud inimeste serotoniini tase on kõrgem, kui talvel surnud inimestel. Ka rottidega tehtud uuringud näitavad, et kui päevavalgust on rohkem, siis on ka rottide serotoniini tase kõrgem.
Valgus, mis meie silma paistab teeb ka muud, kui võimaldab meil näha. Ta aitab tasakaalustada kehakemikaale. Väljas liikumine ja loomuliku päevavalguse nägemine kasvõi aknast aitab. Eriti hästi mõjub hommikul peale tõusmist ca 30 minutit õues jalutamist (loomulikult kui on juba valge). Tugevamate sümptomite puhul on soovitav kasutada spetsiaalset valgusteraapia lampi.
 
Hea tuju
Serotoniin mõjutab meie tujusid ja samuti mõjutavad meie tujud serotoniini taset. Pikaajaline stress mõjutab tugevalt meie serotoniini taset. Seega kui sa tahad tõsta oma serotoniini taset, tõsta oma tuju. Mine negatiivsuse dieedile ja suurenda oma positiivsete mõtete osakaalu, tuleta meelde elu rõõmsaid sündmusi ja too oma ellu järjest rohkem meeldivaid asju. Mediteeri või harrasta joogat, käi massaažis, tegele oma hobidega ning loovate positiivsete tegevustega.
 

Lisaks veel mõned mõtted:

Kasuta ravimteesid mõned päevad enne menstruaaltsükli algamist on hea juua ravimteesid, mis aitavad organismil vett väljutada, mulle sobib hästi näiteks põldosi. Samas jälgi ka, et sa ei tarbiks samal ajal liiga soolaseid toite, sest need kipuvad tekitama vastupidist efekti.
 
Sisendused ja jaatused migreeni ennetamiseks
Paljudele inimestele on suureks abiks igapäevaste sisenduste või jaatuste kasutamine, seetõttu toon siinkohal välja valiku sisendusi, mida on hea kasutada migreeni puhul. Vaata, millised nendest sinuga räägivad ja kasuta neid. Kui valdad teetat, siis saab seda ka teeta-sisendusena kasutada.

• Ma lasen kõikidel negatiivsetel mõtetel oma elus minna ning tunnen endas sügavat rahu ja lõõgastust.
• Ma aktsepteerin oma elu praegust olukorda ja olen valmis võtma sellest parima.
• Ma lasen asjadel oma elus voolata ning usaldan elu pakub mulle kõike mida vajan.
• Ma mõistan selgelt enda ees seisvaid elu ülesandeid ja näen täiuslikke lahendusi.
• Ma oskan armastavalt ja avatud südamega oma viha endast välja elada.
• Minu pea on vaba ja selge ning minu eluenergia voolab harmooniliselt läbi minu pea igast rakust.
• Minu mõistus ja tunded alati harmoonias.
• Ma tunnen, kuidas kogu minu olemine täitub sügava armastuse ja harmooniaga.
• Ma mõtlen südamega ning minu pea on kõikide tegemiste juures vaba ja selge
• Kõikides olukordades mõtlen, kõnelen ja tegutsen ma harmooniliselt ja kergelt ning ma tänan oma selge ja vaba pea eest.

Foto:  Unsplash,  Carolina Heza